Algselt võib olla keeruline orienteeruda koeranduses. Koeraga saad harrastada koertesporti või käia koeraga hoopis näitustel. Lisaks universaalsetele harrastustele, näiteks koertetants ja 

päästekoerte treening,

on veel palju erinevaid peamiselt tõugude tööpõhiseid põnevaid tegevusi nagu vetelpääste, koertekross, kelguvedu, verejälje jt jahikatsed, hurtade maastikujooks, karjatamine, jne. 

Kutsikatekool.

Kõigepealt tuleks alustada kutsikatekoolist. Kutsikatekoolis õpitakse tegema koostööd oma koeraga ning antakse teadmised kuidas kutsikas õpib ja õpetatakse treenima oma kutsikat.

Näitused. 

Ametlikel näitustel käivad tõutunnistusega koerad. Koeraomanik või händler näitab koera näituseringis kohtunikule, kes hindab koera välimuse ja liikumise vastavust tõustandardile. Näitustel jagatakse erinevaid tiitleid. Kogudes

erinevatelt näitustelt piisaavalt tiitleid  saab koerast vastava klassi tšempion- ehk parim oma tõu esindaja. Korraldatakse ka mitteametlikke näituseid ehk match-showsid, kus võivad osaleda kõik koerad. Sellistel näitustel määrab korraldaja parima valimise tingimused ja võimalikud auhinnad. Näitustele on võimalik minna ilma eelneva treeninguta. Kuid et kõik hästi õnnestuks võib koos koeraga külastada näitusetreeningut. Seal seletatakse lahti ja õpitakse kuidas on kõige parem koera näituseringis kohtunikule esitleda ning milliseid nippe kasutada, et koer teeks ringis koostööd. 

Koertesport.

Koertega on võimalik harrastada erinevaid koertespordi alasid. Populaarsemad on agility, sõnakuulelikkus/kuulekuskoolitus, rallikuulekus jt. See tähendab koeraga koos trennides käimist ja koera treenimist, et koera ja koeraomaniku koostöö võimaldaks võistelda valitud spordialal. 

Kõigepealt, palju õnne uue pereliikme puhul! Iga algus võib tunduda keeruline, seega me oleme siin, et seda algust sujuvamaks muuta. Kui kutsikas saabub koju peaks ta olema vähemalt 2 kuu vanune. Esmalt on vaja koer vaktsineerida vastavalt kehtivale korrale. Vaktsiinid kaitsevad kutsikat raskete haiguste eest ning hoiab ära haiguste pandeemia. Kui veterinaar on andnud kinnituse, et kutsikas on korrektselt vaktsineeritud ning nüüd on ohutu kohtuda ka teiste koertega, siis on paras aeg seada sammud kutsikatekooli. Kuidas valida endale sobiv kutsikatekool? Kõigepealt oleks mõistlik tutvuda erinevate ühingute poolt pakutavate kutsikatekooli sisuga, et millist koolitusmeetodit seal kasutatakse. Vähemtähtsam pole ka treener, kes kutsikatekooli läbi viib. Tänapäeval on terve internet täis erinevaid teooriaid ja ka erinevate tasemetega interneti kursuseid, mis pakuvad koerteteemalisi koolitusi. Treenerid on jagunenud suuresti kaheks- ühed kes on teadmisi omandanud kas neti teel või läbi mõne tuntud või vähem tuntud koolitaja/koolitus programmi. Teised on need, kes on teinud Eesti Kennelliidu (EKL) koerte koolitaja atestatsiooni. Miks eelistada EKL atestatsiooniga treenerit? Selleks, et saada EKL poolt atesteeritud treeneriks peab olema tulemuslikult osalenud vähemalt ühe koeraga EKL poolt aktsepteeritud koolitusalal (nt sõnakuulelikkus, kuulekuskoolitus, agility, jne). Lihtsamalt öeldes on inimene treeninud oma koera sellisele tasemele, et on saavutanud koertespordis positiivse tulemuse. EKL atestatsiooni aluseks on lisaks teooriakursuse läbimisele stažeerimine, iseseisev koolitustegevus ja teooria- ning praktika eksam. See annab kindluse, et lisaks teooriale oskab koolitaja ka teooriat praktikas rakendada. Soovi korral võid tähelepanu pöörata ka sellele millised koeratõud on treeneril endal olnud. Näiteks väikeste tõugude hingeelu tunneb paremini treener, kellel endal on olnud väikestest tõugudest koerad. See aga ei tähenda, et teised treenerid ei oskaks väikeseid tõuge treenida - treener treenib tegelikult koeraomanikku ja koeraomanik treenib oma koera ise. :)

Koeri on väga erineva välimuse, suuruse ja karvkattega. Tõukoerte puhul on alati hea eelnevalt tutvuda ka tõu kirjeldusega, mis annab aimu mis tüüpi koeraga tegu on. Et teada saada, kas väljavalitud tõu iseloom ja käitumine sobitub ka sinu enda iseloomuga on tõukirjeldustes tavaliselt kirjas koera peamised omadused. Vahest aga võib juhtuda, et kirja pandu pole päris see mida me esialgu eeldame. Tundmata antud tõugu võib  reaalsus osutuda hoopis teistsuguseks. Mõned stereotüüpsed näited, mida annab valesti mõista.  

Koer vajab palju liikumist.

Arvatakse: selle koeraga saab koos jooksmas käia.

Reaalsus: koer jookseb tunduvalt kiiremini kui inimene ja mitte sirgjooneliselt, seega igasugune koos jooksmine võib osutuda müüdiks. 

Koer vajab palju tegevust.

Arvatakse: mul on suur aed, koeral on seal palju tegevust.

Reaalsus: Koer vajab hoopis palju ajutööd, see tähendab kas treeningutel osalemist või koera treenimist. Head on ka nuputamismängud. 

Hea kaitsekoer.

Arvatakse: selle koera seltsis tunnen ma end alati turvaliselt.

Reaalsus: ainuke mille eest see koer sind peamiselt kaitseb on sotsiaalne ühiskond.

Valvekoer.

Arvatakse: see koer on hea valvur ja ükski pahakael ei pääse temast mööda.

Reaalsus: valvekoerte ülesanne on märku anda ehk haukuda, haukuda, haukuda.

Karjakoer.

Arvatakse: ta on sõbralik ja nunnu, selline rahulik tõug.

Reaalsus: see koer vajab pidevalt karjatamise tööd, sest muidu hakkab ta inimesi karjatama.

Jahikoer.

Arvatakse: selle koeraga saab käia metsas (lahtiselt) jalutamas, sest tegemist on jahikoeraga.

Reaalsus: jahikoeral on kõrge jahiinstinkt ning ta läheb esimesel võimalusel jahile ehk oma teed. Lisaks, väljaspool jahihooaega on keelatud koertega lahtiselt metsas käia. Jahihooajal aga peab jahikoer jahile minemiseks omama jahikoerapassi.